Maakondlike noortekogude juhid koondusid koostööks

Tänavu märtsis kohtusid seitsme maakondliku noortekogu juhid Paides, et arutada koostöövõimalusi. Kohtumisel pandi alus Noortekogude Juhtide Ümarlauale, mis lisaks üksteise toetamisele hakkab muuhulgas suhtlema ka ENLi osaluskogude esinduskojaga.

Noortekogude omaalgatuslikul kohtumisel tutvustasid osalenud noortekogud oma tegevusi ja murekohti, samuti arutati ühise ümarlaua ülesandeid ja vajalikkust. "See on üle-eestiline koostöökoda, mis saab kokku paar korda aastas ja koordineerib omavahelist koostööd ning arutab arengute üle," ütles Läänemaa Noortekogu president Harri Puskar.

Lisaks üksteise toetamisele, info ja ideede jagamisele on Ümarlaud ülesandeks võtnud ka ENLi osaluskogude esinduskoja tegevusel n-ö näppu pulsil hoida. "Leidsime, et kuna seal esinduskojas on ka inimesed, kes pole noortekogude juhtimisega varem tegelenud ja on alles "rohelised", siis tekkis meie arvates oht, et see võib hakata vastu võtma vastuolulisi ja jaburaid otsuseid just noortekogude seisukohast," ütles Harri ja lisas, et ümarlaud soovib esinduskoja tegemistes aktiivselt kaasa rääkida ning vajadusel ka tagasisidet anda.

Ühe noortekogude probleemina tõi LNK president Harri välja liikmete motiveerimise süsteemi puudumise, "kõik esindajad jõudsid arvamusele, et motiveerimine on noortekogudes puudulik," ütles Harri ja lisas, "Motivaatorid on praegu üldjuhul ka lühiajalised ja seetõttu ongi see Eesti noorteorganisatsioonides ja õpilasesindustes motivatsioon nõrk koht."

"On hea, kui maakondlikel noortekogudel on võimalus õppida teistelt omataolistelt. Veel enam on kasu sellistest kokkusaamistest siis, kui ühe noortekogu probleemilahendus on kasulik ka teisele noortekogule," ütles Tartumaa Noortekogu esimees Kadi Kerner.

Paides toimunud kohtumisel osalesid Järvamaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Tartumaa, Lääne-Virumaa,Läänemaa ning Võrumaa noortekogu esindajad. Järgmine ümarlaud toimub 23. ja 24.aprillil Põlvamaal.

Kelli

Läänemaa Noortekogu

Tähelepanu päev

Minu meelest on see pisike häbiplekk, et see postitus ilmub siin alles peale kella 10 õhtul. See oleks pidanud siin olema juba mitu tundi enne kella 10 hommikul. Nimelt täna on tähelepanu päev ühe väga erilise inimese jaoks, kes, muide, on ka selle blogi ema!

See võimukas Läänemaa neiu saab positiivset teenitud tähelepanu pea iga päev, aga täna on aeg talle seda eriti anda, sest täna tegi ta enda elus rekordi - suurim ümber päikese tehtud tiirude arv täitus ja sama hooga ta jätkab rekordite püstitamist. Erilist tähelepanu annab talle kahtlemata Läänemaa Noortekogu ja Läänemaa Noorsootöö, sest osa temast on neisse mõlemasse meie kõigi hüvedeks pandud.

Veelkord siis:

Kallis Kelli! Nagu öeldud, sa oled asendamatu Läänemaa Noortekogu jaoks ja sinu panus sinna on väga-väga suur. See panus sinna on täpselt samasugune sina - suure südamega, leplik, rõõmus, optimistlik! Sinu hällipäeval soovime veelkord terve Noortekoguga sulle paljude kallidega õnne :D

Meie klassi metsamuinasjutt

Juba jõuluajal oli meil plaanis külastada metsloomade toidukohti. Ikka selleks, et loomadele süüa viia. Jõulude ajal kahjuks metsa ei saanud, sest tuiskas hullusti.

Kellegi õhtune pidusöök. (Foto: Ülle Lass)

Ega reedelgi, 11. märtsil ilm ei olnud ilus. Läksime siiski. Me käisime metsas koos 5.klassiga ja meil oli seal väga lõbus.

Kindlasti loomadele maitseb see toit, mis me nendele viisime. Kõigil oli loomade jaoks midagi kaasa võetud. Külastasime kahte loomade söögikohta.

Meil oli kaasas ka vahva jahimees Aarne. Ta rääkis jahipidamise tavadest. Saime teada, miks üldse jahil käiakse ja millal loomi küttida ei tohi. Poisid said jahimajas ka püssi palgele proovida. Jahimees näitas jahinuga ning üks noormees saab nüüd emale öelda, mis looma nahast mütsi ta kannab.

Tulevane jahimees harjutamas. (Foto: Ülle Lass)

Huvitav ja hariv oli kõike seda teada. See oli ilusa metsamuinasjutu algus, millele ükskord kirjutame uue osa.

Adele Lass

4a klass

Haapsalu Gümnaasium

Wiedemann tegi koolitelevisiooni!

Siit saate koolitelevisiooni näha ka (alates 25 minutist, olge kanntalikud või kerige edasi, aga, ärge ehmatage :)). Igatahes, väga tervitatav ja äge ettevõtmine - loodame, et see pole ühekordne projekt ja peagi võib juba terve Eesti interneti kaudu Wiedemanni tegemistest osa saada.

Kelli

Läänemaa Noortekogu

Haaknõela kümnes sünnipäev tuleb muinasjutuline

Haaknõel, mis on ainus maakondlik moeüritus Läänemaal, toob tänavu aprillis juba kümnendat korda noorte omaloomingu lavale.

„Haaknõel ongi oluline, kuna ta on juba kümme aastat olnud maakonnas ainuke sedasorti üritus, kus oma nii-öelda kantavat loomingut näidata saab,“ ütles korraldaja Kadi Lass, lisades, et igapäevast kantavust kollektsioonidelt siiski ei nõuta, „Tähtis on just see, et noored tooksid lavale ka kõige "kreisimad" ideed, elaksid ennast välja ja saaksid öelda seda, mida nad öelda tahavad. Absoluutselt mitte ükski idee ei ole vale ja absoluutselt kõik ideed on teostatavad.“

Haaknõela teema on „Tänapäeva muinasjutt“. „Haapsalus toimub maikuus Muinasjutufestival ja me otsustasime need kaks asja omavahel ühendada, nagu sõprusüritused,“ ütles Kadi Lass.

Ürituse teema on küll suunanäitajaks osalejatele, ent korraldajate sõnul võivad ka külastajad end muinasjutuliseks õhtuks ettevalmistada, „Tahame, et iga külastaja tunneks end õhtu jooksul mõnusalt ja tähtsana.“

Oma juubelit tähistaval üritusel on üleval ka juubelinäitus, kus näeb pilte ja kostüüme varasematest aastatest. „Saab huvitava ülevaate, sellest, mis on toimunud ja mismoodi Haaknõel on aastatega arenenud,“ ütles Lass.

Kümne aasta jooksul on nii mõndagi põnevat lavale toodud, meenutas teine korraldaja, Kelli Seiton. „Seal on olnud nii õhupallidest, mänguasjadest kui kõrtest kleite. Poiste heegeldatud särkidest võimsate maskideni välja.“

Haaknõel on koolinoorte moeüritus, kus oma kollektsioonidega võivad osaleda kõik õppivad noored. Lisaks kollektsioonidele on laval ka muusikalised vahepalad. Haaknõel toimub 16.aprillil Haapsalus, osalemiseks registreerumine lõppeb 27.märtsil.
Lisainfo Haaknõela blogist: haaknoel2011.blogspot.com

Kelli

Läänemaa Noortekogu

Karjäärinädal: Koolilood. Noarootsi ja Martna.

Karjäärilood jätkuvad Läänemaa koolidega, seda aga pisut tavatu nurga alt. Nimelt palusime koolide vilistlastel rääkida oma koolipõlve mälestusi ning panime koolide kohta kokku vilistlaste meenutuste põhjal ankeedid.
Pööran tähelepanu aga asjaolule, et meenutused on mingite kindlate inimeste poolt, seega ei ole tegu kooli kohta üldistavate kirjeldustega vaid mõne inimese konkreetsete mälestustega. Samuti, valmistuge, peaks lugeja suhtuma kirjutistesse tolerantsusega ning katsuma asju mitte isiklikult võtta. Ja naljast peab ka aru saama :)

Kahjuks ei ole meil taolisi lugusid kõikide koolide kohta, seega, võid julgelt oma kooli poolt ka meile teada anda, kuidas lood on ja olid. Samuti võid vabalt oma kooli (ja ka teiste) kohta kommentaare jagada ja infot lisada.

Alustame kahest põhikoolist: Noarootsi ja Martna omadest.

Noarootsi Kool, tooliks prügikast
Traditsioonid: Tähtsaim traditsioon oli Luciapäeva tähistamine, kus sai alati tohutult laule harjutatud ja esinemispäeval pidi vaatama, et mõnd sõpra küünlaga ei kärsataks. Veel tähistati suurelt ka jõulupidu ja sportlikku vastlapäeva.

Kooli vaim: Kodune ja sõbralik, eriti veel, kui olid oma klassiga koos ka lasteaias käinud – kambavaimu ja nalja aeg.

Legendaarne Noarootsi Kool: Õpilastel oli palju väljendusvabadust ning neid ei hoitud piitsaga tagasi, ka karistused olid suhteliselt leebed – igaüks sai areneda vabalt selleks, kelleks soovis. Samuti legendaarne kui Noarootsispordikool.

Inimesed: Mall Ungert, kes on õpilase ka prügikasti istuma pannud – hea huumorimeel ja andekas lähenemine distsipliinile. Ka venekeele õpetaja oli kirev ning eriti kirev oli tema armastus Lauri Leesi vastu. Käituma pidi kohusetundlikult, just nii, nagu Leesi oma raamatute alguses soovitas. Ja üleüldse, Leesit tuli austada ja armastada. Lisaks sai temaga aurat vaadata ja taime sisse ronida.

Linnalegendid: Selline jutt liikus, et koolimaja all asuv kelder on puupüsti kummitusi täis ja kool ka. Ja üleüldse kõik kohad, kus öösiti on tuled kustus ja kedagi ei liigu.

Teiste koolide maine: Paliveres olid eriti nõmedad inimesed, tõenäoliselt sellepärast et nad pahatihti noarootsikaid spordivõistlustel edastasid. Haapsallastest ei saanud rääkidagi, no täielikud linnakad ja ei kõlba see linnaelu mitte kuhugile!

Martna Põhikool ja kartulisõda
Traditsioonid: Sõbrapäeval ja jõuludel pandi üles postkast, mille kaudu sai õnnitlusi ja salasoove oma koolikaaslastele saata. Känguru mata oli popp ja Kullamaa kooliga käidi koos laululaagrites. Suvel oli igal õpilasel aiatöö kohustus, lisaks kartulivõtt koos kartulisõjaga. Oli ka kiiksuga üritusi - tagurpidiantsupäev, kantripäev.

Kooli vaim: Õpetaja oli autoriteet ning teda austati. Omavahelised suhted olid sõbralikud ja kiusamist oli vähe. Väikese maakooli võlu on see, et klassid on väikesed ja kõik tunnevad kõiki.

Legendaarne Martna Põhikool: Legendaarseks tegi kooli tema õpilaste jaoks see, et ta oli esimene - esimene koolipäev, esimesed suuremad lollused, kõik esimene, mis kooliga kaasneb, ka esimesed silmarõõmud. Lisaks väga tugev inglise keel ja lastekoor, kes alati üldlaulupeole pääses.

Inimesed: Eredaimalt on igale õpilase meelde jäänud tema enda klassijuhataja. Näiteks mees, kes terve klassi nurka seisma pani, või õpetaja, kelle tundides õpilased kui „herneteradel“ istusid.

Linnalegendid: Koolimaja neljandal korrusel ja pastoraadis kummitas.

Teiste koolide maine: Haapsalu koolid (HG ja HWG) olid „kõrgtasemelised ja linnakate“ koolid. Kullamaa koolis kõik laulsid, Taeblas olid tugevad jalgpallimängijad.

Kelli

Läänemaa Noortekogu

Raamatukett

Loodame, et osalesite ka lõbusas raamatukogu kolimises, mis täna Haapsalus toimus. Kes ise kohale ei jõudnud, võib vaadata ERRi uudisvideot siit või imetleda Arvo Tarmula tehtud fotot. Loodame, et oli ilus emakeelepäev :).

Kelli

Läänemaa Noortekogu

Millest blogis kirjutada?

LNK mängib nüüd suure ja tugeva meediauuringufirma rolli ja viime läbi oma lugejate ja niisama lehel klikkajate seas küsitluse, mis on see, millest käesolev blogi kirjutama peaks. Vastata saate siinsamas, lehekülje vasakul küljel ja võite valida ka rohkem kui ühe oma lemmiku.
Aega hääletada on kaks nädalat ja oleme hästi tänulikud, kui oma sõna sekka ütled.

PS: varivalimistele sarnast kampaaniat ei tule ja suuri graafikuid tulemuste põhjal tegema ei hakka :)

Kelli
Läänemaa Noortekogu

Karjäärinädal: kooli kõrvalt piltnikuks

Kuna lood, mida karjäärinädalal avaldama pidime, laekusid meieni tasapisi, siis otsustasime nädalat pikemaks venitada ja jätkame samal teemal lugudega. Täna saate lugeda veel ühe noore töötava kohta, sedapuhku kümnendik, järgnevatel päevadel aitame teil aga järgmiseks aastaks kooli valida ja lubame vilistlastel meenutada oma koolipäevi. Aga nüüd, Markuse elukutse juurde!

Markus Sein käib Wiedemanni kümnendas M klassis ja leiab kooli ja spordi kõrvalt aega fotgraafina töötada. “Mulle pakuti töökohta, kus ma saan ühendada oma töö ja peamise hobi,” räägib Markus ametikoha valikust. Pildistamise kõrvalt meeldib talle ka ujumine, võrkpall ja suusatamine.

Pildistamine kui hobiga on Markus tegelenud juba seitsmendast klassist, tööna aga möödunud aasta sügisel. “Väga meeldib see töö, ei oska paremat tahtagi,” on poiss rahul.

Tulevikus tahab Markus teenida leiba kas ajakirjaniku või pressifotograafina ning antud töökogemused tulevad siinkohal kasuks. Justament tema tööülesanded, piltide ilmutamine, stuudios pildistamine ja ka klientide teenindamine. “See töö annabki tulevases elus mulle suured eelised, kui ma tahan samal alal edasi õppima minna või kuskile tööle,” ütleb Markus.

Oma töös lähtub Markus põhimõttest, et oluline on kvaliteet, mitte kvantiteet!

Kelli
Läänemaa Noortekogu

Karjäärinädal: Noor tantsuõpetaja

Pidasime blogis pika pausi, et kohe tantsuliselt edasi minna – püüdsime kinni Elina Märtini klassiõe, tantsuõpetaja Keity Pooki.

Keity on juba kolm aastat olnud T-stuudios õpetaja, lisaks sellele tantsib ta ka ise T-stuudios ja käib kaks korda nädalas trennis, eelmisel aastal lõpetas Haapsalu Kunstikooli ja käis kolm aastat tütarlastekooris Canzone laulmas ja ujumistrennis. “Selline isetegevuse hobi on pikemat aega olnud fotograafia, sobilik koregraafiaga,” lisab Keity oma niigi pikka nimekirja.

Tantsuõpetaja iseenda jaoks
Kolm aastat tagasi tantsutrennide andmisega alustanud Keity jaoks on trennide andmine enese proovile panek. “Olla tantsukooli T-stuudio õpetaja, on palju palju rohkemat, kui lihtsalt raha teenimine. See on enda arendamine ja proovile panek, samas ma näen, kuidas noored arenevad. Ma saan füüsiliselt näha, kuidas minu mõtted teistes kehades töötavad.”

Raha teenimine on selle juures Keity jaoks pigem tagaplaanil, kuna trennide andmine on justkui vahetuskaup trennis käimisele. “Ma olen oma trennis käimise kuludest prii ja ega jõulupreemiagi tulemata jää,” ütleb ta, “Olen väga rõõmus, et mul on võimalus sellist tööd teha, mis toob materiaalse kasu asemel rõõmsaid emotsioone ja arendab mind hingeliselt.”

Kui Keity tundide andmisega alustas, muretses ta õpetatavate ja enda väikese vanusevahe pärast. “Tagant järele mõeldes, tookord alustades ma ikka muretsesin küll, et kas ikka saan kõigest kolm aastat noortemate, just puberteedi ikka jõudnud neidudega hakkama, kes muideks olid osalt pikemad, kui ma ise!”

Mitmekülgsed oskused õpetamisest
Aga hakkama ta sai ja nüüdseks on Keity tantsutüdrukud osalenud Koolitantsul vabariiklikul tantsufestivalil, ning tänavu esmakordselt ka finaali jõudnud. Siinkohal kutsub Keity kõiki 3.aprillil Nokia kontserdimajja finaali vaatama. “See on võistlus, kus saad ennast laiemalt näidata, aga tegelikult olen saanud kogemusi just trennisaalis. Lahendanud nii tüdrukute vahelisi probleeme kui arendanud enese õpetamisoskuseid.”

Lisaks õpetamisele ja treeningute läbiviimisele on Keity tööülesanneteks ka raske maki tassimine saali ja puudujate märkimine. “Tegelikult pean varem läbi mõtlema tunni, mida ja kuidas teha. See on minu vabaajast, aga ilma selleta ei saa. Siiski enda heaks küljeks pean ka käigupealt ülessannete jagamise, mida tuleb ette, kui ootamatult on mõni kolleeg tantsuõpetaja haigestunud või ei saa trenni andma tulla.”

Samuti rõhutab Keity, et kord peab tunnis olema. “Kuna on ka 3. ja 4. klassi õpilasi, siis on eriti oluline jälgida, et neil oleks ühteaegu põnev kui ka kasulik ning samas tunnis korra hoidmine peab ka käpas olema.”

Ka tulevikus tantsija
Muide, T-stuudio on peaaegu sama vana, kui Keity tantsijakarjäär. “Olen täielik T-stuudio fänn, ma ise olen peaaegu terve tantsukooli eluaja seal sees olnud. Nüüd siis juba 11 aastat olen ise tantsinud. T-stuudio saab kevadel 12 aastaseks,” ütleb Keity ja lisab, et eriti meeldib talle see, et T-stuudio pakub mõtestatud liikumist ja mitmeid eri koreograafe õpetajateks.

Ka tulevik on tüdrukul planeeritud tantsuline ning oma õpinguid tahab ta jätkata kas Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias või Tallinna Ülikoolis koreograafiat õppides. “On ka muid plaane, aga tants on ikka hinges,” räägib Keity.

Keity tahab olla rõõmus, tegus ja oma tööd nautiv inimene, kes tegitseb kultuurivaldkonnas ning arendab Eesti tantsuharidust, korraldades isiklikke tantsuetendusi ja ka maakondlikke. “Korraks käiks ära ka välismaal, et ikka aru saada, mis see tants on, aga siin Eestis on sellel valdkonnal veel palju areneda, et jõuda järele näiteks oma naaberriikidele põhjas,” sõnab Keity, “Kunstidega käib küll kaasas "vaese kunstniku maine", aga proovin seda kõigest hingest ümber lükata - see on palju rohkem väärt, kui kontoris paberitööd teha ja palgapäeva oodata.”

Kelli
Läänemaa Noortekogu

Karjäärinädal: Kooli kõrvalt tööle

Kool on lapse töökoht, ametinimetus õpilane ja tööks õppimine. Ent kui haridust vaadatakse ühiskonnas laiemalt kui investeeringut, siis vähemalt esimesel kaheteistkümnel aastal see õpilasele suurt sissetulekut ei too ja materiaalsete asjade soetamiseks tuleb ikka ja jälle vanemate poole pöörduda.

Küllalt palju on aga neidki noori, kes õppimise kõrvalt ka tasuvamale töökohale asuvad. Kahel rindel korraga toimetab Elina Märtin, kes raha lausa eksamiteks õppimise kõrvalt teenib. Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi 12M klassi õpilane töötab Ehte kohvikus teenindajana.

Töö teeb rahaliselt iseseisvaks
„See töö on mulle just sobivaimal ajal, nädalavahetuseti,“ ütleb Elina, „lisaks sellele ei ole see amet nii ülemõistuse keeruline.“ Ehtes alustas tüdruk töötamist käesoleva õppeaasta alguses, septembris, kohvikutes töötamist alustas ta aga juba 2007.aastal.

„Olin harjunud suviti isiklikku raha omama ja vanematelt mitte küsima ning mitte aruandma, mida ma selle rahaga teen,“ räägib Elina, „igakord peale suviseid vaheaegu hakkasin mõtlema, kuidas ma nüüd talvel hakkama saan. Muidugi küsisin vanematelt aga ega neil ka raha puu otsas ei kasva!“

Alaealisena, räägib ta, oli kooli kõrvalt töökohta raske leida ning tüdruk toetus vanemate rahakotile. Uue vanusega tuli ka iseseisvus ja võimalused töötamiseks. „Olen alati tahtnud olla iseseisev ja ise hakkama saada!“

Sõpradega tööl
Oma töökohaga on Elina rahul. „Kõik seal töötavad inimesed on mu sõbrad ja sõbrannad, isegi paljud klientidest. Vahel viskab üle, et see on koht, kus ma töötan, kus ma niisama vaba aega veedan.“

Töökoha üheks halvaks küljeks on Elina sõnul mured alaealiste sõpradega. Elina üheks töökohustuseks on alaealisi mitte sisse lasta. „Ma ikka tahan oma töökohustusi täita. Paljud inimesed ei saa sellest aga aru ja mõtlevad, et olen hiljuti täisealiseks saanud ja ära tõusnud.“

Teisena toob Elina välja temast mitte sõltuvad probleemid, näiteks avariid tualettides, ja halvasti käituvad kliendid. „’Klient on kuningas täpselt nii kaua, kuni ta kuningana käitub’ Las inimesed irvitavad kui mul midagi sassi läheb või ümber ajan, las nad kommenteerivad! Proovin ikka oma tööd hästi teha aga ka mul on halbu päevi, kus väsimus või väike haigus rõhub.“

Tööl on aga ka häid külgi. „Iga tööõhtu on erinev ja annab uusi kogemusi, mis on kindlasti hea,“ ütleb ta. Tüdruku tööülesanneteks on baaris jooke segada ja müüa, saal korras hoida, snäkke valmistada ja jälgida, et klubireeglitest kinni peetaks.

Kooli ja töö kõrvalt aktiivne noor
Kooli ja töö kõrvalt leiab Elina aega ka näiteringis käimiseks, samuti on ta olnud nii kooli õpilasesinduse, OMD, kui ka Haapsalu Linna Aktiivi liige. „Kuna olen abiturent, siis otsustasin endal koormust vähemaks võtta.“

Elina pole veel otsustanud, mida ta tulevikus teha tahab, aga edukaks ja rõõmsaks hakkab ta kindlasti. Ka edasiõppimine on järgmisel aastal üks võimalik plaan. „Kui ma lähen näiteks edasi õppima kuhugi, siis on mul võimalus kooli kõrvalt seda tööd teha ja endale ise raha teenida,“ ütleb Elina oma praeguse töö kohta ja lisab, „Aga päris terveks eluks ma teenindajaks jääda ei taha. Mitte sellepärast, et see oleks halb amet, vaid mind huvitavad muud suunad, mida ma tahaksin endale põhitöökohaks.“

Kelli

Läänemaa Noortekogu

Staarid kui Miley või Birgit

Sooja saali tulek on kõige parem, kui õues on parasjagu kümned külmakraadid. Aga siiski pole need palju rahvast kohale toonud. Tegelikult on ürituse alguseni aega kümme minutit, nii et kõik jõuavad veel tulla.

Siin soojas saalis algab üritus, mis oma iseloomult on „Playbacki“ ja „Talentide õhtu“ segu. Selle huvitava koosluse nimeks on „Lavastaarid“ ning see toimub Palivere põhikoolis. Esineda võivad kõik, kes seda vähegi soovivad.
***
Loe Paula Palmiste lugu edasi Läänemaa Noorteportaalist ja kirjuta meile ka enda kooliüritustest, kas aadressil piret@noustamiskeskus.ee (noorteportaali) või kelliseiton@gmail.com (LNK blogisse) :)

Kelli

Läänemaa Noortekogu

Karjäärinädal: Koolipingist edukaks ärimeheks

16-aastaselt, kui Karoli Hindriks (Foto: Õhtuleht) Pärnu Raeküla gümnaasiumi 11. klassi õpilasena koolipinki nühkis, tuli tal majandusõppe raames luua õpilasfirma ning hakata midagi tootma ja müüma.

„Kuna õpe toimus oktoobris, siis oli loogiline, et rannariideid müüa ei tasu. Idee tekkis mul aga ühel nädalavahetusel, kui kodus olles vaatasin oma seljakoti peal olevat Shelli karu. Mõtlesin, et Maanteeamet küll propageerib helkureid ja need on väga kasulikud, aga samas liiga igavad,“ rääkis ta Buduaarile loo, kuidas temast sai Eesti noorim leiutaja – Karoli Hindriks patenteeris Eestis esimesena riidest helkurid.

Edasi läheb Karoli lugu peadpööritavalt – koostöös Tallinna Maanteeametiga said helkurid turvanõuetega vastavusse ning õpilasfirma käive oli kolme kuuga 109 000 krooni. Nüüd on ta kahe ettevõtte looja, Heatuju Maaletooja OÜ ja Goodmood Media OÜ, olnud MTV Eesti turundus ja kommunikatsioonijuht, Fox International Channels Balti regiooni juht, Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu juht ja Pärnu linnavolikogu liige.

„Kui seda õpilasfirma asja poleks olnud, siis ma ausalt öeldes küll ei oleks mõelnud ettevõtluse peale. Ma ei tea. Võibolla oleksin tantsija olnud,“ arutles Hindriks.

Oma karjääriga õpilasfirma näol algust teha võib iga keskkooli noor, vaja on vaid juhendajat, ideid ja tegutsemist.

Mis on õpilasfirma?

Õpilasfirma on mitteametlik firma gümnaasiumiõpilastele, mis luuakse majandusõppe programmi raames. See on justkui mäng ärimaailmas, kus luuakse sisuliselt ettevõttena toimiv firma, mis täidab siiski õppeprogrammi. Rohkem kui 65 Eesti koolis saavad noored juhendaja käe all luua oma firma, mis reaalselt toodab ja müüb midagi, ent mille eluiga on üks õppeaasta.

Käesoleval õppeaastal vallutavad kolm Haapsalu Gümnaasiumi õpilast esialgu Eestit, ja seejärel maailma, saeketastest kelladega. (Foto: Angela Leppik)

11.klassi õpilane Allar Laidre on õpilasfirma DUNNO tootmisjuht. „Minu ülesanded on toote disainimine ja tegemine,“ ütles Allar. Õpilasfirma Dunno, mis toodab vanadest saeketastest seinakelli, koosneb kolmest sõbrast, kes, lisaks tootmisjuhile, täidavad ka firmajuhi ja raamatupidaja rolle.

„Õpilasfirma otsustasime teha, kuna tahtsime oma heade ideedega raha teenida ja eelkõige väikseid kogemusi ettevõtlusvaldkonnas,“ selgitas Allar firma tekkimist, „Me alustasime õpilasfirmaga siis kui kooliaasta algas ja ei teagi täpselt, kuidas saeketastest kellade peale tulime. Tundus kuidagi hea mõte.“

DUNNO otsib Allari sõnul hetkel endale kindlat turgu, kellele ja kus toodet müüa. „Ma arvan, et kui saame kuskilt rohkem kettaid, siis võiks igal kümnendal inimesel meie kell kodus olla,“ on Allar optimistlik.

Õpilasfirma, mille eesmärk on anda õpilastele ettevõtluskogemusi, on DUNNO poiste jaoks hea väljakutse – Allaril on tulevikus plaan rajada oma ettevõte ning gümnaasiumis saadud kogemused tulevad siinkohal kindlasti kasuks, leiab ta. „Õpilasfirmaga seoses olen pidanud suhtlema paljude inimestega, mis on kindlasti andnud enesekindlust inimestega suhtlemisel,“ rääkis ta, „Ja positiivsed arvamused toote kohta on andnud ka palju häid emotsioone!“

Õpilasfirmast rahvusvaheliseks ettevõtteks
Edukaid ettevõtteid ja ettevõtjaid on õpilasfirmadest välja kasvanud mitmeid. 2003.aastal asutasid neli sõpra Tallinnas õpilasfirma 4Poega, millest kasvas välja ettevõte OÜ Realister. Tundmatu firma Sinu jaoks? Mõtle uuesti ja vaata klassis korraks ringi - OÜ Realister on see ettevõte, mis toodab neid värvilisi ja põnevaid valemivihikuid, mida kindlasti nii mõnegi laua pealt klassis leida võid.

Täna kümne aine valemeid ja põhitõdesid edastavaid vihikuid müüakse juba lisaks Eestile ka Lätis ja Leedus, samuti on plaan vallutada Soome turgu.

Kuidas enda õpilasfirmat teha või kuidas edasi rahvusvahelisele turule minna, loe juba siit, siit või siit.

Läänemaa koolide kodulehekülgedelt leidsime õpilasfirmasid Haapsalu Gümnaasiumis, Martna Põhikoolis, küll aga võis mõni kahe silmavahele jääda, nii et, palun andke kommentaarides teada, mis puudu, mis üle :).

Kelli

Läänemaa Noortekogu

Karjäärinädal LNK blogis

Kõikidel Läänemaa noortel on vast tänaseks karjäärimessil Oma Rada käidud ning pilt tulevikuvõimalustest selgem. Et oma homsele päevale mõtlemine veel soiku ei vajuks ja edasisteks õpinguteks nii gümnaasiumis, kutsekoolis kui kõrgkoolis läbimõeldud otsused tuleksid, tähistab LNK blogi terve nädala karjäärinädalat ja toob lugejani põnevaid leide Läänemaa noortest, kes juba teevad kooli kõrvalt karjääri.

Ootame ka Sinu tagasisidet nädala kohta, kommentaare Sinu enda ja sõprade tegemistest.

Ja kui Sa, üsna tulemusteta, oled viimastel nädalatel noortekeskusest ajalehte Oma Rada otsinud, siis kahjuks lükkub selle ilmumine natuke edasi. Anname teada, kui jälle lugemisrõõmu saate.

Kelli

Läänemaa Noortekogu

Selgusid noorte varivalimiste tulemused

Eile avalikustas ENL varivalimiste e-hääletuse tulemused. LNK peab tulemuste järgi võitjast tähtsamaks noorte arvu, kes varimas käisid - 14-17 aastastele toimunud valimistel andis oma hääle 2733 noort, mis on 4,8 protsenti kogu noorte arvust (neid/meid. samavanuseid, on kokku 56 983). Meie ringkonnas, ehk viiendas ringkonnas, käis varimas 279 noort, mis teeb varimisaktiivsuseks 7,3 protsenti.

"Kogu eagrupist moodustab varivalinud noorte osakaal 4,8 protsenti, kuid protsent on tegelikult kõrgem, sest nagu päris Riigikogu valimistel, nii said ka varivalimistel valida Eesti kodanikud ja hetkel on meil teada noorte koguarv koos mittekodanikega. Täpne osalusprotsent selgub algava nädala jooksul," kommenteerib ENLi varivalimiste projektijuht Mailis Ostra.

Ostra sõnul ei näita noorte huvi poliitika ja ühiskonna vastu mitte ainult e-hääletussimulatsioonist osavõtt, vaid ka noorte aktiivne osalemine eeltegevustes, mis sidus projektiga hinnanguliselt umbes 10 000 noort üle Eesti.

Varimiste üle-eestilisteks võitjateks osutusid sotsiaaldemokraat Sven Mikser 95 häälega ja erakondadest Eesti Reformierakond, mis kogus 33,81 protsenti häältest. Läänemaal (ehk ringkonnas nr 5 - Lääne-, Hiiu- ja Saaremaal) said võrdselt hääli reformikad Lauri Luik ja Urve Tiidus, erakondliku võidu noppis samuti reform.

Meie ringkonnas varituks osutunud poliitikute TOP 3.

Viienda ringkonna häältesaajad.

Kõige aktiivsemalt võtsid varivalimistest osa Järva- ja Viljandimaa valimisringkonna noored, kus varivalimisealistest noortest e-hääletas 7,9 protsenti. Järgnesid Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa valimisringkonna noored, kus varivalimistel e-hääletas 7,3 protsenti ning Tartu linn, kus e-hääletas 6,1 protsenti 14-17aastastest.

Täpsemaid tulemusi ja rohkem infot vaata varivalimiste kodulehelt: http://www.varivalimised.ee/.

Graafikud ja tsitaadid on võetud ENLi kodulehelt ja varivalimiste tulemusi teatavast pressiteatest.

Kelli

Läänemaa Noortekogu

LÄÄNEMAA 6. NOORTE FILMIKONKURSS

Jah, filmikonkurss on taas tulemas! Ootame osalema massiliselt filmihuvilisi!
Lisainfo Facebookis !

Gerda
Läänemaa Noortekogu

Noorte infomess

Panin siia pildi ja samas tänan seda meeskonda: Harri (kes pidevalt Tiina võtmetega kadunud oli), Heli (kes ainult ringi jooksis) ja Keity (kes oli äärmiselt tubli vahvliküpsetaja).

Noorte infomess läks korda. Tore oli see, et koolimaja oli ammu tühi ... meie küpsetasime ikka oma vahvleid, järjekord lõppes 14.30 paiku... Koristajagi oli juba kurja näoga.

Ülle

Läänemaa Noortekogu