Täna, 30. jaanuaril kell 18.00 hakkab Palivere noortekeskuses Läänemaa Noortekogu 4. sünnipäev. Sinna on kutsutud Läänemaa Noortekogu endised ja praegused liikmed. Külalistena on oodatud omavalitsuste noortekogud, Pärnumaa Noorte Liit, maavanem ja teised noortekogu sõbrad.
Peo alguses annavad Läänemaa kohalikud noortekogud ülevaate toimunud tegevusest aasta jooksul. Oma tegevustest annab ülevaate ka Läänemaa Noortekogu. Seoses sellega antakse teada Läänemaa Noortekogu uue presidendi ja asepresidendi nimed.
Sünnipäevapeo stiil on 40-ndad. Korraldajate Jana Bendeli, Kelli Seitoni ja Jüri Suure sõnul on peo stiili valik mitmekülgne ja paneb noori uurima selle aja muusikat ja mõttevoolusid. Kohalviibijatele mängitakse selle aja muusikat, pakutakse süüa ja juua.
„Arvestades, et Läänemaa Noortekogu jaoks on osa toimuvast salastatud (üllatusmoment ka noortekogu liikmetele) saab pidu olema salapärane ja huvitav,“ arvab Läänemaa Noortekogu liige Harri Puskar. Noortekogu pole varem pidanud sellises formaadis oma sünnipäeva. „Läänemaa Noortekogule on see mõnus motivatsiooniüritus,“ lisas Harri Puskar.
Läänemaa Noortekogu on loodud 2006. aastal, eesmärgiga lasta noortel esindada enda huvisid neid puudutavates valdkondades. Läänemaa Noortekogusse kuulub 15 liiget. Läänemaa Noortekogu tegevust koordineeritakse Lääne Maavalitsuse poolt. Läänemaa Noortekogu praegune president on Rael Kiviloo.
laupäev, jaanuar 30, 2010
Täna on minu sünnipäev, seda ei juhtu iga päev!
Palju õnne Läänemaa Noortekogule, neli uhket aastat täitus täna!
Ja Ojasoo Kasparile ka õnne, kuigi tal on rohkem aastaid juba kukil :)
Ja Ojasoo Kasparile ka õnne, kuigi tal on rohkem aastaid juba kukil :)
Kelli
Läänemaa Noortekogu
neljapäev, jaanuar 28, 2010
Maailm on suurem kui Eesti
Kolm foorumit tagasi käis MEIE Noortefoorumil õpilasfirmadest rääkimas Marko Siller.
Nüüd on ta Postimehes sõna võtnud ja toon ta arvamuse siin ka ära.
*
Ma olen tihti vaaginud, miks eestlased vaid oma väikese konnatiigi piires mõtlevad? Milleks rabelevad ettevõtjad vaevu miljonipealise turu pärast selle asemel, et maailma vallutada? Või mis paneb paljusid noori vabatahtlikke ja kodanikuühiskonna projekte probleemiga tegelema, mitte aga reaalset põhjalikku lahendust looma?
Paar aastakümmet tagasi oligi maailm meie jaoks selle (füüsiliselt küll piraka) riigi suurune, kus toona elasime. Kõik. Ehk on selline madal ambitsioonikus meie geenidesse ja veendumustesse tõepoolest sealt juurdunud. Siiski, nüüd on eestlasel olnud pea 20 aastat võimalust olla väärikas osa maailmast, mitte üksi nurgas nokitseja.
Siin on igaühel peeglisse vaatamise koht, et küsida, kas ma olen kasutanud kõiki võimalusi piisavalt! Mu arvates mõtlevad paljud meist ikka veel stiilis «ah kes mind väikest eestlast ikka nii tõsiselt võtab, et laial rindel edu saavutada...».
Ja kui juba mõtteviis on selline, siis nii ilmselt jääbki. Ega keegi midagi kandikul pakkuma ei tule - ise peab minema ja küsima, jalaga uksed lahti lööma. See on ju ka spordis nii, et pehmed poisid jäävadki kodubasseini unistama ja suurt ujumist õppima.
Õnneks on ka neid, kes ei lähe lihtsama vastupanu teed ega karda suurema tulemuse jaoks vajaminevat rohkemat pingutust. Nii näiteks on Arengufondil kindel soov teha Eestist kõige suurem riik internetis aastaks 2013. Me kõik teame kodumaiseid IT-ettevõtteid, kes Skype`i järel maailmaturule siirdunud. Lisaks on hea algatus IKT Demokeskus, mis ettevõtjate koostöö kaudu end välisturgudele tutvustab.
Suurelt mõelda ja tegutseda saab ka teisiti. Seda tõestavad teiste seas Terve Eesti ja Noored Kooli sihtasutused. Nende kirglikud eestvedajad on Heateo Sihtasutuse abil vastavalt eestlaste tervisekäitumist edendanud ning meie haridusse positiivseid muutusi toonud viisil, mille peale keegi siinmail varem tulnud ei ole. Või siis vähemalt teoks teinud pole.
Rõõm on tõdeda, et üliõpilaste rahvusvahelist tööpraktikat ja õppimist korraldavad AIESEC Eesti ja Dream Foundation kinnitavad noorte suurt huvi pakutava vastu. Mida rohkem peatseid tegijaid end võõras kultuuris täiendamas käib, seda parem kogu ühiskonnale. Pelgalt raamatust ja internetist lugemine ei anna täpset aimu, kui suur ja mitmekesine maailm tegelikult on.
Juhul kui aga ise hetkel välismaale minna ei saa ning pole ka ettevõtet, mida laia ilma viima hakata, leidub teisigi võimalusi mõttemaailma avardamiseks. Näiteks jaanuarikuine Eesti Noorte Foorum, mis just noorte vaatenurgast kõnealust teemat käsitleb. Aga nutikas on ka lihtsalt rääkida teiste ettevõtjatega neilt õppimise eesmärgil. Eestlasi on ju parajalt vähe, et üksteist aidata ja koostööd teha.
Kõikide ülalmainitud edukate algatustega töötavad täpselt samasugused lihast ja luust Põhjamaa inimesed nagu mina ja sina - nemad suudavad. Mis hoiab teisi tagasi? Pole ju kuigi mõttekas raisata aega ambitsioonitutele ja lõppkokkuvõttes suurema lisaväärtuseta ettevõtmiste peale. Ja ega igaüks ei peagi olema ülemaailmse haardega tegija, kuid proovijaid sooviks rohkem näha.
Nüüd on ta Postimehes sõna võtnud ja toon ta arvamuse siin ka ära.
*
Ma olen tihti vaaginud, miks eestlased vaid oma väikese konnatiigi piires mõtlevad? Milleks rabelevad ettevõtjad vaevu miljonipealise turu pärast selle asemel, et maailma vallutada? Või mis paneb paljusid noori vabatahtlikke ja kodanikuühiskonna projekte probleemiga tegelema, mitte aga reaalset põhjalikku lahendust looma?
Paar aastakümmet tagasi oligi maailm meie jaoks selle (füüsiliselt küll piraka) riigi suurune, kus toona elasime. Kõik. Ehk on selline madal ambitsioonikus meie geenidesse ja veendumustesse tõepoolest sealt juurdunud. Siiski, nüüd on eestlasel olnud pea 20 aastat võimalust olla väärikas osa maailmast, mitte üksi nurgas nokitseja.
Siin on igaühel peeglisse vaatamise koht, et küsida, kas ma olen kasutanud kõiki võimalusi piisavalt! Mu arvates mõtlevad paljud meist ikka veel stiilis «ah kes mind väikest eestlast ikka nii tõsiselt võtab, et laial rindel edu saavutada...».
Ja kui juba mõtteviis on selline, siis nii ilmselt jääbki. Ega keegi midagi kandikul pakkuma ei tule - ise peab minema ja küsima, jalaga uksed lahti lööma. See on ju ka spordis nii, et pehmed poisid jäävadki kodubasseini unistama ja suurt ujumist õppima.
Õnneks on ka neid, kes ei lähe lihtsama vastupanu teed ega karda suurema tulemuse jaoks vajaminevat rohkemat pingutust. Nii näiteks on Arengufondil kindel soov teha Eestist kõige suurem riik internetis aastaks 2013. Me kõik teame kodumaiseid IT-ettevõtteid, kes Skype`i järel maailmaturule siirdunud. Lisaks on hea algatus IKT Demokeskus, mis ettevõtjate koostöö kaudu end välisturgudele tutvustab.
Suurelt mõelda ja tegutseda saab ka teisiti. Seda tõestavad teiste seas Terve Eesti ja Noored Kooli sihtasutused. Nende kirglikud eestvedajad on Heateo Sihtasutuse abil vastavalt eestlaste tervisekäitumist edendanud ning meie haridusse positiivseid muutusi toonud viisil, mille peale keegi siinmail varem tulnud ei ole. Või siis vähemalt teoks teinud pole.
Rõõm on tõdeda, et üliõpilaste rahvusvahelist tööpraktikat ja õppimist korraldavad AIESEC Eesti ja Dream Foundation kinnitavad noorte suurt huvi pakutava vastu. Mida rohkem peatseid tegijaid end võõras kultuuris täiendamas käib, seda parem kogu ühiskonnale. Pelgalt raamatust ja internetist lugemine ei anna täpset aimu, kui suur ja mitmekesine maailm tegelikult on.
Juhul kui aga ise hetkel välismaale minna ei saa ning pole ka ettevõtet, mida laia ilma viima hakata, leidub teisigi võimalusi mõttemaailma avardamiseks. Näiteks jaanuarikuine Eesti Noorte Foorum, mis just noorte vaatenurgast kõnealust teemat käsitleb. Aga nutikas on ka lihtsalt rääkida teiste ettevõtjatega neilt õppimise eesmärgil. Eestlasi on ju parajalt vähe, et üksteist aidata ja koostööd teha.
Kõikide ülalmainitud edukate algatustega töötavad täpselt samasugused lihast ja luust Põhjamaa inimesed nagu mina ja sina - nemad suudavad. Mis hoiab teisi tagasi? Pole ju kuigi mõttekas raisata aega ambitsioonitutele ja lõppkokkuvõttes suurema lisaväärtuseta ettevõtmiste peale. Ja ega igaüks ei peagi olema ülemaailmse haardega tegija, kuid proovijaid sooviks rohkem näha.
Kelli (pani loo siia)
Läänemaa Noortekogu
Lööklause konkurss!
Eelmisel aastal valis Martna Noortekogu konkursi läbi logo, mille võitja kuulutati välja Sõbrapäeva peol.
Nii ka sel aastal, ent logo asemel otsime nüüd endale lööklauset. Martna Noortekogu lööklause peaks olema lühike ja lööv ning noortekogule mingil moel iseloomulik.
Oma ideid on võimalik saata aadressil: looklause@martna.com või anda Martna noortekeskuses Liina kätte.Ka Martna Põhikooli huvijuhi kätte võib oma idee paberkandjal viia.
Viimane aeg lauseid saata on 10.02.2010. Võitja kuulutame välja 12.02.2010 Sõbrapäevale pühendatud peol ja loomulikult parimale auhind!
Nii ka sel aastal, ent logo asemel otsime nüüd endale lööklauset. Martna Noortekogu lööklause peaks olema lühike ja lööv ning noortekogule mingil moel iseloomulik.
Oma ideid on võimalik saata aadressil: looklause@martna.com või anda Martna noortekeskuses Liina kätte.Ka Martna Põhikooli huvijuhi kätte võib oma idee paberkandjal viia.
Viimane aeg lauseid saata on 10.02.2010. Võitja kuulutame välja 12.02.2010 Sõbrapäevale pühendatud peol ja loomulikult parimale auhind!
Kelli
Martna Noortekogu
Läänemaa Noortekogu
teisipäev, jaanuar 26, 2010
Noored peab kodukohta tagasi ostma
Lääne Elus praktikal olles kirjutasin oma esimese arvamusloo. Avaldan selle siingi, ent toimetamata versiooni. Nii et vabandan võimalike ebamugavate kohtade eest ette ning toonitan, et see on minu isiklik arvamus, mitte LNK ühine seisukoht.
*
Läänemaa üha väheneva rahvastiku juures mõtlevad nii mõnedki vallad oma lõpule – koole ähvardab õpilaste väikse arvu tõttu sulgemisoht ja maakonnast mujale õppima või töötama läinud noored käivad kodus vaid pühade ajal puhkamas. Alles jäävad vanad ja neidki on vähe.
Noorte defitsiit annab endast märku enim maakohtades – koju tagasi, päriseks elama tulla, tahavad vaid mõned üksikud.
Üks võimalus oma noored koju tagasi tuua on pakkuda neile tööd, mille juurde kuuluvad muidugi konkurentsivõimeline palk ja väljakutsed. Enamjaolt on head töökohad täidetud aga juba aastaid samade ametnike poolt, või jaotatakse katmata ülesanded oma inimeste vahel ära – uus inimene tähendab ju palgaraha pistmist võõrasse taskusse.
Võib vastu vaielda, et oma valla noor ei ole võõras inimene, ent aastaid mujal elanud noor vajab sisseelamisaega või on lihtsalt võõras juba aastakümneid heade tuttavatena koos töötanud seltskonnale.
Ega töö ei riku meest ja põllumajandusasutustel on maal pea alati mõnda tööd pakkuda. Ambitsioonika ja ülikoolidiplomiga noore jaoks pole aga pigem tagasihoidlik maatöö kunagi eesmärk olnud. Olgem ausad, rikaste ärijuhtide või kuulsate näitlejate kujutluspilt silme ees, unistavad vähesed raskest talitajatööst või traktoristi ametist.
Teine tee, mida mööda minna, on anda noorte kätte võim ja lasta neil enda jaoks ise sobiv keskkond luua. Nii organiseerivad näiteks Martna noored endale meelelahutuslikke üritusi või avavad Lihula noored oma initsiatiivil noortemaja, kus koos käia. Kindel on see, et meelelahutuseta noor tagasi ei tule!
Kui ütlen välja lause, et lahe pidu meelitab ja motiveerib noort kodus olema ja tagasi tulema, siis tekitan kindlasti nii mõneski lugejas pahameele – noored niigi laaberdavad ja ei pea piiri, milleks peab vald seda kõike veel toetama?
Selline arvamus on minu arvates aga iganenud ja ka kibestunud – muidugi on noori, kes liialdavad alkoholiga, hakkavad vastu nii vanematele kui ka õpetajatele, kaklevad, ropendavad ja sellega silma hakkavad, viies kogu noorsoo maine uskumatult madalale. Aga kui palju neid noori on? Kas tõesti arvab lugeja, et ükski noor tema vallas ei vääri üritust, kus kokku tulla, tantsida ja end lihtsalt vabalt tunda?
Leian, et valla toetusega on võimalik korraldada üritusi, mis asendavad maainimese jaoks enamasti puuduvat kohvikut või tantsuklubi. Samuti on võimalik nende ürituste kaudu nii noorte kui ka vanemate inimeste kultuuriärksust ergutada – kindel programm aitab ära hoida joomist joomise pärast. Ja vallad, jõulupidu ja jaanipäeva tähistamine ei ole kindlasti mitte piisav.
Valla elujõulisuse vundamendiks on tema noored. Piiritute võimalustega maailmas konkureerivad vallad oma noorte pärast mitte ainult Eesti suurlinnadega, vaid terve maailmaga. Nii tulebki kodukoha väärtust noore jaoks tõsta ja n-ö altkäemaksuga talle motivatsiooni, meelelahutust ja muu maailmaga võrdväärseid võimalusi pakkuda, sest tänapäeval ainult kodukoha väärtushinnangust ei piisa.
*
Läänemaa üha väheneva rahvastiku juures mõtlevad nii mõnedki vallad oma lõpule – koole ähvardab õpilaste väikse arvu tõttu sulgemisoht ja maakonnast mujale õppima või töötama läinud noored käivad kodus vaid pühade ajal puhkamas. Alles jäävad vanad ja neidki on vähe.
Noorte defitsiit annab endast märku enim maakohtades – koju tagasi, päriseks elama tulla, tahavad vaid mõned üksikud.
Üks võimalus oma noored koju tagasi tuua on pakkuda neile tööd, mille juurde kuuluvad muidugi konkurentsivõimeline palk ja väljakutsed. Enamjaolt on head töökohad täidetud aga juba aastaid samade ametnike poolt, või jaotatakse katmata ülesanded oma inimeste vahel ära – uus inimene tähendab ju palgaraha pistmist võõrasse taskusse.
Võib vastu vaielda, et oma valla noor ei ole võõras inimene, ent aastaid mujal elanud noor vajab sisseelamisaega või on lihtsalt võõras juba aastakümneid heade tuttavatena koos töötanud seltskonnale.
Ega töö ei riku meest ja põllumajandusasutustel on maal pea alati mõnda tööd pakkuda. Ambitsioonika ja ülikoolidiplomiga noore jaoks pole aga pigem tagasihoidlik maatöö kunagi eesmärk olnud. Olgem ausad, rikaste ärijuhtide või kuulsate näitlejate kujutluspilt silme ees, unistavad vähesed raskest talitajatööst või traktoristi ametist.
Teine tee, mida mööda minna, on anda noorte kätte võim ja lasta neil enda jaoks ise sobiv keskkond luua. Nii organiseerivad näiteks Martna noored endale meelelahutuslikke üritusi või avavad Lihula noored oma initsiatiivil noortemaja, kus koos käia. Kindel on see, et meelelahutuseta noor tagasi ei tule!
Kui ütlen välja lause, et lahe pidu meelitab ja motiveerib noort kodus olema ja tagasi tulema, siis tekitan kindlasti nii mõneski lugejas pahameele – noored niigi laaberdavad ja ei pea piiri, milleks peab vald seda kõike veel toetama?
Selline arvamus on minu arvates aga iganenud ja ka kibestunud – muidugi on noori, kes liialdavad alkoholiga, hakkavad vastu nii vanematele kui ka õpetajatele, kaklevad, ropendavad ja sellega silma hakkavad, viies kogu noorsoo maine uskumatult madalale. Aga kui palju neid noori on? Kas tõesti arvab lugeja, et ükski noor tema vallas ei vääri üritust, kus kokku tulla, tantsida ja end lihtsalt vabalt tunda?
Leian, et valla toetusega on võimalik korraldada üritusi, mis asendavad maainimese jaoks enamasti puuduvat kohvikut või tantsuklubi. Samuti on võimalik nende ürituste kaudu nii noorte kui ka vanemate inimeste kultuuriärksust ergutada – kindel programm aitab ära hoida joomist joomise pärast. Ja vallad, jõulupidu ja jaanipäeva tähistamine ei ole kindlasti mitte piisav.
Valla elujõulisuse vundamendiks on tema noored. Piiritute võimalustega maailmas konkureerivad vallad oma noorte pärast mitte ainult Eesti suurlinnadega, vaid terve maailmaga. Nii tulebki kodukoha väärtust noore jaoks tõsta ja n-ö altkäemaksuga talle motivatsiooni, meelelahutust ja muu maailmaga võrdväärseid võimalusi pakkuda, sest tänapäeval ainult kodukoha väärtushinnangust ei piisa.
Kelli
Läänemaa Noortekogu
esmaspäev, jaanuar 25, 2010
Nädalavahetusel Tartut avastamas
Käisin sel nädalavahetusel Tartus, kusjuures esimest korda elus, koolitusel.
...ja mis ma siis kuulsin ja õppisin?
Taustainfoks Teile, et 27.-28. veebruaril 2010 toimub Tartus Tartumaa noorte seminar, millest ma praegu suurt midagi rääkida ei oska... veel, aga seminari mõte on mängida läbi noortevolikogu töö ja seejärel katta Tartumaa vallad noortevolikogudega.
Mis on selles minu roll?
Nimelt pakkusin ennast vabatahtlikuks grupijuhiks, kes aitab noortel simulatsiooni läbi viia ja juhendab ning suunab.
Sellepärast võtsingi ette reisi Tartusse, et teada saada, mida ma nimelt noortele andma pean.
Kristo Notton Eesti Noorteühenduste Liidust (koos abilise Jaaniga) süstis terve päeva jooksul meisse teadmisi noortevolikogudest ja nende tööst- saime teada kõik, mida oli vaja teada.
Võtsime läbi ka seminari 5 alateemat: vägivald, meelemürgid, info levik, keskkonnasäästlikkus ja
ettevõtlikkus.
Koolitajad ja koolitatavad olid suurepärased.
Pean kindlasti ära mainima, kui lahe grupp grupijuhte meil oli!
...ja mis ma siis kuulsin ja õppisin?
Taustainfoks Teile, et 27.-28. veebruaril 2010 toimub Tartus Tartumaa noorte seminar, millest ma praegu suurt midagi rääkida ei oska... veel, aga seminari mõte on mängida läbi noortevolikogu töö ja seejärel katta Tartumaa vallad noortevolikogudega.
Mis on selles minu roll?
Nimelt pakkusin ennast vabatahtlikuks grupijuhiks, kes aitab noortel simulatsiooni läbi viia ja juhendab ning suunab.
Sellepärast võtsingi ette reisi Tartusse, et teada saada, mida ma nimelt noortele andma pean.
Kristo Notton Eesti Noorteühenduste Liidust (koos abilise Jaaniga) süstis terve päeva jooksul meisse teadmisi noortevolikogudest ja nende tööst- saime teada kõik, mida oli vaja teada.
Võtsime läbi ka seminari 5 alateemat: vägivald, meelemürgid, info levik, keskkonnasäästlikkus ja
ettevõtlikkus.
Koolitajad ja koolitatavad olid suurepärased.
Pean kindlasti ära mainima, kui lahe grupp grupijuhte meil oli!
Aitäh Tartumaa Noortekogule ja kohtume varsti!
Jana
Läänemaa Noortekogu
reede, jaanuar 22, 2010
Indrek kutsub üritusele
Hei!
Eesti Külaliikumine Kodukant kutsub maakondadest noori selle aasta esimesele üritusele.
Mine kindlasti, seltskond on hea ja jagatakse häid mõtteid.
Pealegi "Targaks ei tee mitte õppimine vaid MÕTLEMINE!"
Samuti plaanib veebruari lõpus Kodukant Läänemaa oma noorte kokkutulekut, kuid selle kohta infot juba peagi.
Siin edastatud teade:
Tere kõigile
29.- 30. jaanuaril toimub Palupera vallas, Miti külas, Paluveskis "20 Kodukandi noorte aasta avaüritus 10".
Kokkusaamine on mõeldud edasi (2010) ja tagasi (2009) vaatamiseks Kodukandi noortesuunal, mõnusaks õhtuseks äraolemiseks, muljetamiseks ja kindlasti ka tarkuse tagaajamiseks. Viimase puhul koolitame end teisel päeval teemal "Meedia ja seksuaalsus".
Uuel aastal uued tuuled, kõlab vana fraas;). Uued tuuled on puhumas ka Kodukandi noortevaldkonnas. Kui oled kodus istudes mõelnud, et küll oleks tore jälle mõnel vahval üritusel teiste (Kodukandi) noortega kokku saada, siis siit avanebki Sinu võimalus.
Deivi, Siimu ja Madise ideest tulenevalt korraldada Kodukandi noortele kokkusaamine ja Deivi ettevõtlikkuse abiga on kokku pandud Kodukandi noorte aasta avaürituse kava. Üritus on kahepäevane ning Sulle täiesti tasuta. Kindlasti vaata kirjaga kaasa pandud päevakava!:)
Registreerumise viimane kuupäev on 27. jaanuar 2010 (kolmapäev).
Registreerumiseks või lisanformatsiooni küsimuseks helista/ kirjuta
Heleriin Jõesalule (heleriin@kodukant.ee, 53 414 905).
Eesti Külaliikumine Kodukant kutsub maakondadest noori selle aasta esimesele üritusele.
Mine kindlasti, seltskond on hea ja jagatakse häid mõtteid.
Pealegi "Targaks ei tee mitte õppimine vaid MÕTLEMINE!"
Samuti plaanib veebruari lõpus Kodukant Läänemaa oma noorte kokkutulekut, kuid selle kohta infot juba peagi.
Siin edastatud teade:
Tere kõigile
29.- 30. jaanuaril toimub Palupera vallas, Miti külas, Paluveskis "20 Kodukandi noorte aasta avaüritus 10".
Kokkusaamine on mõeldud edasi (2010) ja tagasi (2009) vaatamiseks Kodukandi noortesuunal, mõnusaks õhtuseks äraolemiseks, muljetamiseks ja kindlasti ka tarkuse tagaajamiseks. Viimase puhul koolitame end teisel päeval teemal "Meedia ja seksuaalsus".
Uuel aastal uued tuuled, kõlab vana fraas;). Uued tuuled on puhumas ka Kodukandi noortevaldkonnas. Kui oled kodus istudes mõelnud, et küll oleks tore jälle mõnel vahval üritusel teiste (Kodukandi) noortega kokku saada, siis siit avanebki Sinu võimalus.
Deivi, Siimu ja Madise ideest tulenevalt korraldada Kodukandi noortele kokkusaamine ja Deivi ettevõtlikkuse abiga on kokku pandud Kodukandi noorte aasta avaürituse kava. Üritus on kahepäevane ning Sulle täiesti tasuta. Kindlasti vaata kirjaga kaasa pandud päevakava!:)
Registreerumise viimane kuupäev on 27. jaanuar 2010 (kolmapäev).
Registreerumiseks või lisanformatsiooni küsimuseks helista/ kirjuta
Heleriin Jõesalule (heleriin@kodukant.ee, 53 414 905).
Päikest ja kuud ; )
Indrek,
MTÜ Kodukant Läänemaa
neljapäev, jaanuar 14, 2010
Kes teeb, see teeb ja on tubli!
Siit kõrvalt <- saab igasuguseid põnevaid asju teada. Ehk uudistage seal ka natuke.
Võtsin ise Lihula noorte blogist sellise pildi, Lääne Elus ilmus suur artikkel nende tegemisest. (Noorteküljel, muuseas. See on uus asi, mis ootab uudiseid ja teemasid). Ehk kes on aktiivne, küll märgatakse teie tegemisi, andke teada.
Indreku pilt ja võetud siit.
Võtsin ise Lihula noorte blogist sellise pildi, Lääne Elus ilmus suur artikkel nende tegemisest. (Noorteküljel, muuseas. See on uus asi, mis ootab uudiseid ja teemasid). Ehk kes on aktiivne, küll märgatakse teie tegemisi, andke teada.
Indreku pilt ja võetud siit.sünnipäeva eel
Mõni fänn on kindlasti unustanud endast teada anda, aga tahab siiski vägaväga tulla. Siia võib ka kirjutada, et tuled peole :)Kelli
Läänemaa Noortekogu
reede, jaanuar 08, 2010
Noortekogu sünnipäev
Läänemaa Noortekogul on varsti sünnipäev- täpsemalt 30.jaanuaril.
Sel aastal saame me juba 4aastaseks ja tähistame sünnat 40ndate stiilis Paliveres.
Kas pole vägev?
Sel aastal saame me juba 4aastaseks ja tähistame sünnat 40ndate stiilis Paliveres.
Kas pole vägev?
Soovige meile õnne!
Teie,
Läänemaa Noortekogu
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
