Kui ei soovita täpselt sündmuste toimumisaega nimetada, siis mainitakse ära ajastu, mil see toimus - enamasti loetakse ajastuid juhtide järgi. "Harri ajastusse" kuuluvad kõik Läänemaa Noortekogu tegemised ja elumärgid vahemikust 5. oktoober 2010 - 12. veebruar 2012. See aeg oli noortekogu üks lahutamatu osa minu elust ja olemusest. See milliseks kujunes MEIE MEESKOND noortekogu, kujunesin osaliselt ka mina, mis seal salata. Kuid tunnen tugevalt, et see 16 kuud parandamatute maailmaparandajate eesotsas on mulle väga palju andnud. Nii arusaamist kui ka kogemust. See aeg mõjutab mind edaspidigi: minu - nüüd juba endise presidendi - südamele ja vastutusele jäävad moraalselt(ja kohati ka juriidiliselt) kõik need tegemised, otsused, suhtumised, hinnangud ja märgid, mis noortekogu selle aja sees maha pani.
Teen väikese kokkuvõtte enda ametiaja nendest tegudest, kus on mingigi väike minu märk küljes (ei pane siia tavapäraste ürituste kokkuvõtteid vms):
- LNK liitumine ENLiga: Suurem sidusus nendega annab ka meile plusse, kuna meie arvamus kõlab rohkem; meil on suuremad võimalused eneste arendamiseks ja suhtluse laiendamiseks.
- Saime viie aastaseks: Midagi märgilist küll ei teinud, aga endil oli lõbus olla - saime aru, et maailm meieta on sama, mis king ilma tallata :D
- Võtsime vastu arengukava: Meil on kindel arusaam, kes me oleme, mida me tahame, kuhu me jõuda soovime, jne. Minu rolliks oli pigem Raeli ajal tehtud töö vormistamine.
- Noortekogude Juhtide Ümarlaud: Tekitas suurt segadust ja palju (mõttetuid) vaidlusi. Nüüd selge, et NJÜ ise sai alguse segadusest Kristo Nottoni ja Kadri Kelneri vahel, kuid on nüüdseks laabunud. Noortekogude esimeeste kohtumised toimuvad käsikäes ENLi üritustega.
- Suhted Hiiumaaga: Teame Hiiumaa noortest midagi ja nemad teavad meist midagi. Saime suuremateks sõpradeks - potentsiaali kahe lähedal asuva noortekogu suhete arendamisel jagub.
- Väga murelikuks võttis mind liikmete vähenemine, sellest tulenev poole noortekogu passiivsus ja üleüldine motivatsioonilangus, mis jättis pitseri ka meie tegemistele hooajal 2010/11. Julgen öelda, et meie edulugu on olnud alates jaanuarist 2010 noolega allapoole, mis jõudis 2011 suvel sellesse punkti, kus ma tabasin end mõttelt, et varsti on LNK ajalugu. Seda eeskätt seetõttu, et uus kvaliteetne veri on kadunud ja vana rasv lahjaks jäänud. Karm tõde. Õnneks oleme juba leidnud nõelu heinakuhjast ja otsime usku kaotamata neid veelgi.
- Viimaseks teoks soovin nimetada põhikirja muudatusi: jätkasin Kristo ja Raeli "traditsiooni"(kui seda võib nii nimetada) ning algatasin põhikirja muutmise, mis oli ka edukas. Muudetud sai mõni tehniline detail noortekogu liikmete valdkonnas. Eesmärk oli tuua põhikiri vastavusse tegelikkusega.
- Veel lõpetamata jäänud initsiatiividena toon välja kolm ideed, millega tegelesin presidendina ning mille täieliku rakendumise eest soovin seista ka lihtliikmena:
1) Usun, et noortekogu sisene spetsialiseerumine peaks olema tugevam. Kui noortekogus on olemas kindlad vastutajad, kes tegelevad spetsiifiliste noortekogu jaoks oluliste valdkondadega, siis on ka noortekogu võimekam nendes valdkondades.
2) Usun, et noortekogu info jagamine väljapoole peaks olema läbi meedialisti, kuhu on koondatud kõigi oluliste partnerite kontaktid. Süsteemsem ja mõtestatum info jagamine aitab meil rohkem pildile pääseda ning seeläbi paremat kuvandit tekitada. Hea kuvand on ka efektiivne motiveeritud tegijate magnet.
3) Noortekogu võiks hakata rohkem võtma sõna Läänemaa ja noortega seotud teemadel. Üks Meie põhieesmärke on edasta noorte arvamust ja kuus aastat on minu hinnangul piisav aeg, et juba hakata võtma arvamusliidri rolli: meie seas on uusi olijaid, kes võivad edastada arvamust, mis on senini raskesti kättesaadav olnud, ning kogenud kalasid, kes oskavad teadjama pilguga neid täiustada.
Vahest enda jaoks tähtsaim asi oli see, et filosoofiasse kalduva inimesena mõistsin LNK sügavaimat olemust: Nüüd on see raiutud kivisse aka kirjas arengukava missioonina (noortekogu on ainus Läänemaa üksus, mis annab Läänemaa noorele kvaliteeti noorelt-noorele meetodil).
Kokkuvõtvalt olen veendunud, et need 16 kuud olin kahvatu presidendina ega panustanud oma potentsiaalile vastavalt. Ma meenutasin enda meelest pigem tehnilist töötajat, kes jälgis, et pakilised asjad oleks tehtud ja organisatsioon oleks liikumas ehk a la tegelikult mingi tegevjuht/sekretär. Oktoobriks 2010 oli mul hea kogemus projektijuhtimisest ja pidasin seda piisavaks, et olla ka meie organisatsiooni juht. Täna võin öelda, et siis puudus mul nägemus juhtimistest ja juhi rollist, mul puudus nägemus sellest, mida reaalselt teha. Lisaks oli mind 2010 suvel hakul tabanud motivatsioonikriis, mis ei tahtnudki järgi jätta ning viis lõpuks selleni, et ma ei täitnud korralikult enda kohustusi noortekogus, koolis või mujal; laisklesin; olin pealiskaudne ja pahane enda peale, et ma endaga hakkama ei saa. Noortekogus ma ei tahtnud seda välja öelda, kuna see oli minu meelest halb, kui juht enda nõrkust avalikult tunnistab. Veel koolis käiva inimesena hindaksin kokkuvõttes enda ametiaega 5-palli süsteemis hindega "3".
Septembris 2011 sain aru lõpuks juhi ja tema töö olemusest. Mida aeg edasi, seda enam olen aru saanud enda rollist noortekogu juhina, või tegelikult üleüldse mingi meeskonna juhina. AITÄH NOORTEKOGU :D ! Olen hakanud kohusetundlikumalt ja rohkem panustama organisatsiooni töösse ja arengusse. Sain samas ka aru sellest, et minus on juhipotentsiaal olemas, kuid seda on vaja kõvasti arendada. Olen võtnud eesmärgiks arendada enda juhi-, meeskonna- ja suhtlemisoskusi. Siiski, enam-vähem rahulolev olin enda tegevusega ametiaja viimastel kuudel - nautisin seda, et ma saan panustada ja teenida seda ägedat meeskonda. Samas, ei ole ka minu elu ainult noortekogu ja olen avastanud mitmeid muid asju.
Sain paar kuud tagasi aru, et kui isik mingisse valdkonda/tegevussuunda täiega soovib panustada, siis ta ei saa teha seda sama mitmes kõrvalvaldkonnas. Olen aru saanud, et õpingud+isiklik areng, IRL (läbi mille saan panustada Eestisse) ja usk on minu jaoks prioriteetsed. Seetõttu tegin enda jaoks valusa otsuse ja jään vähem panustama osaluskogudesse (mille suur fänn ma olen ja mille läbi saab väga palju Eesti arengusse panustada - noored on ju Eesti tulevik).
Hetkel võtan pisut rahulikumalt (olen 4,5 aastat väga kiirelt jooksnud mitmekümne asja vahel), hakkan rohkem pühenduma iseendale ja õpingutele (abiturendil on ees ootamas eksamid :D), kuid natuke pikemaajalises plaanis pühendun rohkem usulisele arengule, usutööle, IRL-ile ja kui saan, siis soovin Tartu Ülikoolis õppida ajalugu ning ajakirjandust. Kindlasti ei kao selle kõrvalt ära Läänemaa Noortekogu (küll mahti sellele on nüüdsest vähem kui varem), isiklik areng+sõbrad ja püüan taastada enda katkestatud rahvatantsimist :D .
Tundsin end pühapäeva, 12. veebruari, õhtul imelikult: ei osanud enam kuidagi olla, sest teadsin, et nüüdsest on kogu noortekogu juhtimine, asjaajamine, esindamine jms Kelli käes. Ju oli see minu jaoks nii iseenesest mõistetav, hoida 24/7 noortekogu ohje enda käes. Nüüd hakkan juba hoomama toimunut ;). Kuid olen õnnelik, et Kelli nüüd meie suunamisel rooli pöörab: pikaaegsel (jaanuar 2008 - veebruar 2012) noortekogu asepresidendil on pulsitunnetust, karismat ja energiat - oleme vist kõik märganud tema praktikandi tööd AK-s ja toimetamisi Läänemaa Noorte Meediavõrgustikuga, unustamata õppimist - selle jaoks ;). Jõudu ja edu talle!
Soovin tänada Meie Noortekogu, et mulle võimaldati need 16 kuud, mis andsid mulle väga palju arusaamist protsessidest ja juhtimisest, kõvasti tutvusi, häid kogemusi ning pagasitäie uusi kogemusi. Soovin tänada, et on välja kannatatud kõik mu halvad ja veidrad küljed. Soovin tänada, et ma olen suutnud ise hästi palju anda meeskonnale. EELKÕIGE TÄNAN TEIE -MEESKONNA - OLEMASOLU EEST, SEST ILMA MEESKONNATA POLEKS KA NOORTEKOGU!!!
Löö, kui julged... ideega, noh ;) !
Harri