Kes juhib meie mängu?

Iga Sinu päev algab nii, kõik püüavad Sind mõjutada: ema palub esiti ilusasti, õpetaja teeb enne märkuse kirjutamist veel ühe suulise katse, sõber püüab sulle miskit ilusa jutuga maha ärida, tänaval püüab sind enda meelevalda saada keegi pensionimüüja, imelik ajakiri näpus. Siis on veel kuskil televiisor näiliselt veatute ilusate inimestega, internet loendamatute lõksude ning reklaamidega ja mis kõik veel.
Ent kui lähemalt süüvida, saame teada, et šokolaad, mis ekraanil voolab, on tegelikult nafta ja et kõige isuäratavamad maasikad ajakirjas kaetakse tegelikult põrandalakiga – sest nii jääb kõige parem mulje!

Nii lollitatakse meid iga päev. Kes tahavad meid ära kasutada, kellele me oleme tõesti tähtsad?

Noortekonverents nimega Lahe koolipäev on toimunud nüüdseks 7 aastat, sel korral Tartu Vanemuise Teatris. Päevajuhiks oli juba traditsiooniliseks saanud Märt Treier. Päeva põhiideeks oli küsimus - kes juhib meie mängu? Kas me langetame ise omad otsused või teeb seda keegi teine? Kes? Kes meid mõjutab? Keda mõjutame me ise? Nende ja mitmete teiste küsimuste üle arutlesid Ain Mäeots, Mart Mikk, Peep Vain, Juku-Kalle Raid, Urve Palo, Rasmus ja Hannes Kaljujärv, Leo Võhandu, Uku Suviste ja Tarmo Leinatamm.

Lahe koolipäev algas kogunemisega Tartu raekojaplatsil, kus kõik osalejad moodustasid pika-pika rea ning siis tegime üheskoos häält, mis oli loodetavasti kuulda kogu Tartule. Meid jagati seitsmesse gruppi ning toimus väike orienteerumine vanalinnas. Viimaseks punktiks oli Vanemuise Teater, kuhu kõndimine oli eriti tore, kuna iga paari sammu peale seisis tee ääres inimene, kes naeratas ja pakkus kommi! Suu magusaks saanud, otsisime üles endanimelised rinnamärgid ja saime kätte konverentsi kotid. Pakuti veel saiakest ja kohukest ning peagi võis programm alata!

Kõigepealt näidati meile klippi peagi esietenduvast "Helisevast muusikalist" ja seejärel rääkis lavastaja Ain Mäeots teatrikunsti võlust ja valust. Mis on päris? Kas kõik on tegelikult nii nagu meile igapäevaselt näidatakse? Kas televiisoris räägitakse tõtt või valetatakse? Ka Märt Treier tervitas meid.

Juba oligi käes esimene paus, saime mahla, teistsugust saiakest ja teistsugust kohukest. Nämm-nämm!

Teise sessiooni teemast "Kuidas meid mõjutatakse?" kõneles vabakutseline ooperilaulja Mart Mikk, kes on teada ja tuntud mees ka reklaamiagentuuridele. Seejärel astus lavale sirge selja ja julge sammuga koloriitne kolmik, kes asus analüüsima erinevaid mõjutamistehnikaid. Miks filmitakse Hitlerit alt üles? Kas mina lasen end mõjutada? Kuidas ennast kehtestada?

Nüüd oli käes lõunasöögi aeg ja pärast seda algas kolmas sessioon nimega "Kes juhib meie mängu?". Isa ja poeg Kaljujärved arutlesid perekonna, eeskujude, mõju ning valikute üle. Seejärel sai sõna härra Leo Võhandu. Joonlaud, krihvel ning nurgas seismine on nüüd asendunud e-kooli, markerit ja iPad-idega, kuid veel on meil võimalus näha klassi ees seismas õpetajat! Milline roll on meie elus õpetajatel ning nende poolt kaasa antud pagasil? Kas Google rikub meie mälu ning taskuarvuti mõtlemisoskuse?

Magus tordipaus ning pärast seda Hea Eeskuju konkursi auhinnagala. Iga suurema ja väiksema teo taga on inimene, kelle pealehakkamine ja entusiasm, sihikindel töö ning võime haarata kaasa teisi on muutnud meie kodupaika ja riiki paremaks. Tänavune Hea Eeskuju on 18-aastane Tartu neiu Oliivia Narits, kelle tegude kohta võite täpsemalt lugeda näiteks siit: http://noortehaal.delfi.ee/news/in/hea-eeskuju-2010-oliivia-narits-ise-peab-aktiivne-olema.d?id=34620135

Peagi algas neljas ja ühtlasi viimane session, mis kandis nime "Üksi ei saa!". Uue põlvkonna üheks parimaks meheks nimetatud Uku Suviste esitas meile kauneid Tõnis Mäe laule ja rääkis veidi elust-olust. Siis jõudis kätte Tarmo Leinatammi ja H.Elleri nimelise Muusikakooli orkestri kord. Naljameest, saatejuhti ning dirigenti Tarmot võib julgelt pidada üheks väga võimekaks meheks. Oma naljade, dirigendikepiks kutsutava puust pulda ja muheda meelega on ta ühes rütmis tuksuma pannud paljude südamed. Mis võlu peitub dirigendi kepis? Kuidas saavutada kooskõla ning harmoonia?

Kokkuvõtteks jäin mina päevaga väga rahule! Emotsioonid olid kogu aeg kõrgendatud ning igalt esinejalt oleks tahtnud kuulda veel ja veel! Loomulikult ei saa mainimata jätta toitlustamist. (peaksin siind vist ära mainima, et mulle väga meeldib süüa!) Ma olen elus söönud palju meekooki, aga sealne oli vaieldamatult parim, mis ma kunagi söönud olen! Märt Treier oli väga äge, esitades mitmeid provotseerivaid küsimusi ja sundides inimesi mõtlema. Kojusõiduks Tartust Noarootsi jagus mõtteaineid oi, kui palju!

Pilte ja rohkem infot konverentsi kohta võite leida siit: www.noortekonverents.ee

Gerda
Läänemaa Noortekogu

(kasutasin väljalõikeid konverentsi mapist)

Filmifestival tuleb kohe!

8.novembriks saadeti meile viis filmi vaatamiseks, mis on tehtud Läänemaa noorte poolt. Selle aastane teema oli "(L)avastus".
Filme hindab viie liikmeline žürii, kuhu kuuluvad: Raul Tammet, Ago Ruus, Piret Toomvap ja Madis Lepik ja noortekogu esindajana Gerda Rohi.

21.novembril kell 14.00 toimub Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis filmifestivali lõppüritus, kus parimaid noori filmitegijaid ka premeeritakse.


Kõik, kes soovivad lõppüritusel osaleda, andke teada Harri Puskarile teisipäeva (16.novembri)õhtuks (Harri.Puskar@gmail.com).


Filmidega saab tutvuda siin.

Liisi :)

Läänemaa Noortekogu

Tartusse kogunesid noortevõimu esindajad üle Eesti

Ühel laupäevasel sügishommikul plärisesid äratuskellad mitmes suuremas ja väiksemas kohas üle Eesti. Ärkajateks aktivistid, kes siis veel.. Ikka selleks, et võtta ette tee osaluskogude sügisseminarile Tartusse. Keskpäevaks olid end kohale vedanud kokku 28 osaluskogu esindajat, mis on väga hea tulemus. Lisaks osaluskogudele olid olemas ka meie mentorid Anette, Kadi, Elina, Martti, Anni, Marit, Jaan ja Jaana. Kristo oli rõõmus ja rahul ;) Päev võis alata!

Ilmselge on, et noorte-

kogud tegutsevad väga erinevatel alustel. Osalejad ja ENLikad lõi pahviks Märjamaa noorte-

volikogu liikmete struktuur, mis koosneb 17 erineva valdkonna eest vastutavast esindajast. Esindajad on erinevate vanusegruppide ja sotsiaalse taustaga noortel ning ka valdkonniti (nt sport). Raplamaa esindajad ise aga teadsid, et see on parim võimalik lahendus Märjamaale. Kuigi osaluskogude tegevus on eripalgeline, on ka mitmeid ühiseid jooni. Levinud on noortefoorumite korraldamine, kuhu kutsutakse kokku piirkonna noored ja poliitikud ning arutatakse noortele olulisi küsimusi (noorte töötus jmt), samuti heategevusüritused. Noorte osaluskogusid tegutseb tänaseks kõikides Eesti maakondades. Senini järjepidevalt tegutsenud maakondlikest noortekogudest on vanim 2006. aastal asutatud Läänemaa noortekogu, kohalikest noortevolikogudest aga 5. aastapäeva tähistanud Pärnu linna noortekogu.

Järjepidevus on teema ning mure igal osaluskogude kohtumisel. „Osaluskogude pikema aktiivse tegutsemise tagamiseks tuleb vaeva näha nii osaluskogudel endil kui ka omavalitsuse või maakonna kontaktisikul. Ühe võimalusena, kuidas rohkem tuge saada ja seeläbi osaluskogude tööd järjepidevamaks muuta, nähti ka Eesti Noorteühenduste Liidu liikmeks astumist“, lisas Kristo. Näiteks on järjepidevuse tagamisega hästi hakkama saanud Lääne-Viru noortekogu, mis on maavalitsusega sõlminud lepingu, kus on kirjas koostöö alused ja mõlema poole õigused ja kohustused.

Sügis-

seminaril saadi teada, millistele seadusest tulene-

vatele nõuetele peab noorte-

volikogu vastama, õpiti arengu-

kavasid koostama, kuumi koosolekuid läbi viima, ennast mõjukalt väljendama, hästi raha kulutama ja lahedaid sündmusi korraldama. Õhtuks oli planeeritud massaažikoolitus, mis avas osalejatel uued energiakanalid, tänu millele peeti tõenäoliselt vastu ka terve pikk ja sisukas pühapäev ;) Seminari aitas oma ihurammuga ette valmistada Põlvamaa noortekogu asepresident Siim, kel tuli kogu oma jõudu appi võttes osalejatele kiirelt koolitusruum sisustada. Lõunasööki ähvardas takistada ootamatult pealetulnud peielaud ning plehkupannud kanad, kuid siiski saadi vajalik kogus kaloreid kõhtu.

Eesti Noorteühenduste Liidu korraldatud noortekogude ja noortevolikogude sügisseminar toimus 13.-14. novembrini Tartus, osales 45 noortekogude ja noortevolikogude liiget 28st osaluskogust. Osaluskogude tegevust aitab ellu viia Eesti Noorsootöö Keskus. Järgmiste kohtumisteni! ;)

Kristo Notton

Eesti Noorteühenduste Liit

Noorte osaluskogude koordinaator

Rohkem lugemist noortekogudest.

Pildid on pärit ENLi Facebooki leheküljelt.

Uued lingid

Hei!
Täiustasime meie Teiste Noortekogude linkide nimekirja sügisseminaril saadud infoga. Nüüd on seal lisaks varasematele ka Tartumaa, Raplamaa, Harjumaa ja Järvamaa noortekogude kodulehed ja/või blogid. Kohalike omavalitsuste noortevolikogude linkidest on esindatud Tartu vald ja Tõlliste noored. Samuti leiate viite noorsootöö lehele Aken (vt Teised kohad).
Ja kui kellegi mõnus ajaveeb on meil siit puudu, siis andke märku, parandame vea ära :)
Head uudistamist!

Kelli

Läänemaa Noortekogu

Asjatame Haapsalus ja Tartus

Täna on Läänemaa Noortekogu kaheks jagatud:
Esimesed noortekogulased arutavad Haapsalus arengukava asja, teised Tartus osaluskogude asju. President Harri osaleb mõlemal.
Tartus on meie maakonna esindajateks LNKst Kelli, Kristi ja Harri; Haapsalu Noorte Aktiivist Kadi Ollemaa ja osaluskogude maakonna koordinaator Reelika Ender. Kahepäevalisel sügiskohtumisel tutvume kõikide kohalolijatega (noortekogusid üle Eesti :)), saame palju kasulikke koolitusi (näiteks rahast ja kuumadest koosolekutest või asjaajamise kohta) ja räägime ka tulevase aasta plaanidest.
Arengukava koosolek räägib eesmärkidest ja nende täitmisest. Üheks lisakohustuseks on koosolekulistel vaja paika panna ka jõulupeo kuupäev ja täpsustused koha-kestvuse suhtes.
Aga rohkem saame rääkida mõlemast üritusest siis, kui käidud-nähtud!

Kelli

Läänemaa Noortekogu

Läänemaa noorte meediavõrgustiku koolitus

Mõtlesin, et peaks seda siin ka kajastama. Hea kui mõni noor kuuleb ja soovib koolitusest osa saada.

Et siis:

Tahad omakodukoha häält kuuldavaks teha?

Siis loe

Kajakate seiklus Ameerikamaal

„ ....nad on nagu kajakad,
kes lendavad üle suure vee korraks külla
ning varsti juba jälle tagasi....“

„Kajaka“ salga programm on mõeldud Eesti Kodutütarde, Noorte Kotkaste, Skautide ning Gaidide organisatsioonidele, kus igast organisatsioonist valitakse üks esindaja ning antakse võimalus lennata suvel kolmeks nädalaks Ameerikasse, seal läbida koolitus, osaleda Ameerika väliseestlaste skautide ja gaidide suurlaagris ning tutvuda New Yorgi linna vaatamisväärsustega.
Ka minul õnnestus olla üks väljavalitutest ning 29. juulil seisingi Tallinna lennujaamas ootusärevil veel koos nelja Kajaka – skaut Heleni, gaid Ragne, noorkotka Peetri ning kodutütar Johannaga. See oli üldse teine kord, kui teineteist nägime. Nii saigi nüüdseks unustamatu reis alguse.

Kajakad 2010:

NK Peeter, salgajuht Emu, toetaja Kiki, KT Heli, Skaut Helen, KT Johanna Gaid Ragne.

USAsse jõudsime päris edukalt - lennud väljusid peaaegu viivitusteta ning tollis probleeme ei tekkinud. Ooteruumis pidi meid ootama Priit Parming, projekti juht, Eesti lipuga. Priit üles leitud, hakkasime kohe sõitma Järvemetsa laagriplatsile. Vahepeal tegime mõnusa jäätise peatuse, kuna ilm oli väga kuum. Sõitsime Lakewoodi, New Jersy osariiki.

Järgmisel päeval võõral mandril hakkaski meie esimene programmietapp – koolitus. Viis päeva luges meile eakas skautmaster Elmar „Emu“ Saarniit ning paljud teised väliseestlased referaate noortega tegelemisest, skautlusest ning organisatsioonide ülesehitusest. Tegelikult olid need referaadid päevas vaid mõned tunnid ning nende kõrvalt külastasime kaubanduskeskusi, käisime Atlandi ookeanis ujumas ning tutvusime Lakewoodi väliseestlastega Eesti majas.

Rannapäev!

Käisime Guessi poes.

Võtsime osa ka nende suvistest spordipäevadest: panime kokku „Kajakate“ võistkonna võrkpallis ning veeretasime kuuli keeglis. Siinkohal soovin ära mainida, et sain seal, kaugel-kaugel Ameerikas, tuttavaks ühe noore naisega, kes on elanud Haapsalus ning käinud Wiedemanni Gümnaasiumis.

Ja nii mööduski juba nädal. Esimene osa oli läbi, järgnes teine etapp – laager.

Kajakad laagris.

USA Välis-Eesti skautide ja gaidide suurlaager kandis nime „Terasvanne“. Kajakad jagati kõik erinevatesse all-laagritesse. Mina sattusin hellakeste ehk tüdrukute vanuses 8 – 12 aastat juurde. Laagri ajal saimegi, võrreldes eelnevaga, enam noorema generatsiooniga tuttavaks – sündisid tugevad sõprussidemed! Laager oli vahva: palju tegevust nii all-laagrites kui ka üheskoos. Üks põnevamaid seiklusi oli näiteks kanuumatk ning südamlikud olid õhtused lõkkeõhtud.
Kahjuks ka laager möödus kiiresti. Silmad punased peas, ladusime kohvrid autosse ning jätsime kalliks saanud laagrilistega hüvasti. Algas tollal veel ettekujutamatu kolmas etapp – New Yorgi linn!

New Yorgis elasime äärelinna hotellis. Hästi lihtsalt ja lühidalt võib öelda – kõik oli täpselt nagu filmis - rahvamass, pilvelõhkujad, liiklus, pizzad... Külastasime New Yorgi Eesti maja, Brooklyni silda, ning Central Park´i. Top of the Rock`i otsas silmitsesime uskumatuid suurlinna võlusid. Samuti nägime praamilt Vabadussammast ning jalutasime suurel börsitänaval, The Wall Street`il. Tegime shopingut Chinatown`is ning maailma suurimas kaubanduskeskuses The Mays`is. Muidugi üheks suurimaks elamuseks oli öine Times Square.

Taustal Manhattan.

The Wall Street.

Viimasel õhtul New Yorgis tulid meile külla mõned juhid laagrist.

Nagu hetkega oligi Ameerikamaal veedetud kolm nädalat. Kohvreid pakkides muudkui rääkisime kõigest kogetust, kõik tundus veel nii uskumatu. Kuid reaalsus jõudis kohale siis, kui silmitsesime lennukiaknast rohelist Eestimaa kontuuri.

Siiski ma lohutan ennast sellega, et mulle jäid kaugest maast kaunid ning unustamatud mälestused. Samuti tekkisid uued tugevad sõprussuhted nii reisikaaslastega kui ka Ameerika väliseestlastega. See reis oli just kui imekaunis lõppseiklus minu kümnele kodutütreaastale – täpselt nagi I-le punkti panemine!

Heli

Läänemaa Noortekogu

Läänemaa Kodutütar