Noored peab kodukohta tagasi ostma

Lääne Elus praktikal olles kirjutasin oma esimese arvamusloo. Avaldan selle siingi, ent toimetamata versiooni. Nii et vabandan võimalike ebamugavate kohtade eest ette ning toonitan, et see on minu isiklik arvamus, mitte LNK ühine seisukoht.
*
Läänemaa üha väheneva rahvastiku juures mõtlevad nii mõnedki vallad oma lõpule – koole ähvardab õpilaste väikse arvu tõttu sulgemisoht ja maakonnast mujale õppima või töötama läinud noored käivad kodus vaid pühade ajal puhkamas. Alles jäävad vanad ja neidki on vähe.

Noorte defitsiit annab endast märku enim maakohtades – koju tagasi, päriseks elama tulla, tahavad vaid mõned üksikud.

Üks võimalus oma noored koju tagasi tuua on pakkuda neile tööd, mille juurde kuuluvad muidugi konkurentsivõimeline palk ja väljakutsed. Enamjaolt on head töökohad täidetud aga juba aastaid samade ametnike poolt, või jaotatakse katmata ülesanded oma inimeste vahel ära – uus inimene tähendab ju palgaraha pistmist võõrasse taskusse.

Võib vastu vaielda, et oma valla noor ei ole võõras inimene, ent aastaid mujal elanud noor vajab sisseelamisaega või on lihtsalt võõras juba aastakümneid heade tuttavatena koos töötanud seltskonnale.

Ega töö ei riku meest ja põllumajandusasutustel on maal pea alati mõnda tööd pakkuda. Ambitsioonika ja ülikoolidiplomiga noore jaoks pole aga pigem tagasihoidlik maatöö kunagi eesmärk olnud. Olgem ausad, rikaste ärijuhtide või kuulsate näitlejate kujutluspilt silme ees, unistavad vähesed raskest talitajatööst või traktoristi ametist.

Teine tee, mida mööda minna, on anda noorte kätte võim ja lasta neil enda jaoks ise sobiv keskkond luua. Nii organiseerivad näiteks Martna noored endale meelelahutuslikke üritusi või avavad Lihula noored oma initsiatiivil noortemaja, kus koos käia. Kindel on see, et meelelahutuseta noor tagasi ei tule!

Kui ütlen välja lause, et lahe pidu meelitab ja motiveerib noort kodus olema ja tagasi tulema, siis tekitan kindlasti nii mõneski lugejas pahameele – noored niigi laaberdavad ja ei pea piiri, milleks peab vald seda kõike veel toetama?

Selline arvamus on minu arvates aga iganenud ja ka kibestunud – muidugi on noori, kes liialdavad alkoholiga, hakkavad vastu nii vanematele kui ka õpetajatele, kaklevad, ropendavad ja sellega silma hakkavad, viies kogu noorsoo maine uskumatult madalale. Aga kui palju neid noori on? Kas tõesti arvab lugeja, et ükski noor tema vallas ei vääri üritust, kus kokku tulla, tantsida ja end lihtsalt vabalt tunda?

Leian, et valla toetusega on võimalik korraldada üritusi, mis asendavad maainimese jaoks enamasti puuduvat kohvikut või tantsuklubi. Samuti on võimalik nende ürituste kaudu nii noorte kui ka vanemate inimeste kultuuriärksust ergutada – kindel programm aitab ära hoida joomist joomise pärast. Ja vallad, jõulupidu ja jaanipäeva tähistamine ei ole kindlasti mitte piisav.

Valla elujõulisuse vundamendiks on tema noored. Piiritute võimalustega maailmas konkureerivad vallad oma noorte pärast mitte ainult Eesti suurlinnadega, vaid terve maailmaga. Nii tulebki kodukoha väärtust noore jaoks tõsta ja n-ö altkäemaksuga talle motivatsiooni, meelelahutust ja muu maailmaga võrdväärseid võimalusi pakkuda, sest tänapäeval ainult kodukoha väärtushinnangust ei piisa.

Kelli

Läänemaa Noortekogu