Kuidas Simre ja mina Martnas käisime

Esmalt tuleb mainida, et tegu pole Noortekoguga seotud asjaga vaid äsjase isikliku emotsiooniga, aga seotud Läänemaaga ja seetõttu ka siia pandud, samuti lootusega teha reklaami imeilusale Eestimaale ja Läänemaale ning rattasõidu harrastusele.

Selgituseks veel niipalju, et Simre on mu klassivend ja väga hea sõber, kellega me mõnikord sõitmas käime ja igasugu asju teeme. Täna(28. juuni 2010) oli ilus ilm ja ma kutsusin Simre rattaga sõitma ja sõitsime siis Haapsalust(alustasime kell 22.00) Rummule, sealt läbi Kirimäe Martnasse(seal olime kell 23.15). Edasi väntasime Saanikale(seal olime 00.10) ja sealt läbi Väike Ahli(seal olime 00.30) tagasi Haapsallu(kohal 01.10).

Sõit tõestas vääramatut tõde, et Eestimaa ilme muutub iga paari km-i tagant, olles kohati väga eriline ja väga ilus. Sõidu eesmärgiks oli sõita ringiga Taebla juurest Martnasse. Esimene üllatus ootas meid Taebla lähedal ristmikul, kust paremalt oli Taeblasse 3 km, otse viis Pällisse ja vasakule Kullamaale. Me keerasime kohe küll Kullamaa poole, kuigi mõtlesime, miks see Kullamaale suunab kui kaardi järgi peaks see tee otse minema Martnasse, aga samas rattaga ongi huvitavam sõita kui ei tea väga täpselt oma sihile liikumise teed. Sõitsime natuke maad ja jõudsime Martna Valda, see kinnitas, et suund on enam vähem õige. Viimaks jõudsime Maatsele, kust silt näitas, et Kullamaale otse on 18 km. 1 km pärast ootas meid ristmik. Otse oli Martnasse 2 km ja Kullamaale vasakule minnes 19 km(pange tähele just seda 18 ja 19 km asja -tavaliselt asulale lähenedes vähenevad ka km-id, aga siin oli vastupidi). Sõitsime edasi Martnasse ja jagasime ära, miks kõik sildid näitasid Kullamaale, nimelt Kullamaa-Taebla tee oli peatee ja Martnasse minev tee oli kõrvaltee. Martna ümber kattis maad väga tihe valge udu, mis muutis looduse väga ilusaks. Martnasse jõudsime kooli juurde ja seal oli väga ilus ristmik: Punane sild, kolmikrist ja ilus ümbrus. Taeblasse oli sealt 13 km, Saanikale 11 km. Meile mõlemale oli see esimene kord käia Martnas. Edasi sõitsime Saanika poole ja tee peale jäi silt "Kuradimägi". Jäime seisma ja mõtlesime, et mägi Martnas(tavaliselt on Läänemaa "mäed" ju Palivere ümbruses) ja veel sellise huvitava nimega. Sõitsime vaatama ja pärast kilomeetrit sõitu oli meil korraga ees tihe valge udu. Sõitsime sinna sisse ja samal hetkel lõppes ka tee ära. Vaatsime juhmi näoga üksteisele otsa ja ka ümbrust: taga oli tee, vasakul üks põld, ees põllukivid ja metsatukk ning paremal teine põld. Hakkasime naerma olukorra üle ja läksime põllukive vaatama. Naersime oma viis minutit ja tagasiteel mõtlesimegi, et tegu ongi naljaga, kuid siis nägime tee kõrval, palkide taga ühte küngast ja saime aru, et see ongi nimetatud mägi. Sõitsime suurele teele tagasi. Natuke aega sõitsime ja selja taha vaadates paistis metsa tagant ainult kuu ülemine pool, mis säras ja oli roosat värvi ehk tundus nagu oleks paistnud särav Vene Õigeusu Kiriku kuppel. Üldse nägime sõiduajal kitse, rebast, siili, musta kassi ja valget kassi.

Igatahes, sellele kogemusele toetudes soovitan ma kõigil ette võtta suvel mitmekümne kilomeetriseid rattasõite sest nagu öeldud on meie EESTI üks ilusamaid ja huvitavamaid paiku terves maailmas. Loodan, et ma selle postitusega blogi ei risustanud, aga eks sellele annavad hinnangu meie tublid blogi eest vasutajad ja kui selline siia ei sobi, siis võib südamerahuga selle ära kustutada.

Noortekogu asjadest veel niipalju, et soovitan hakata ootama Läänemaa Noortepäevi ja sellest ka sõpradele rääkida, sest selle aasta programm on väga mitmekesine.

Head Jaanikuu lõppu!

Harri Puskar
Läänemaa Noortekogu