Kajakate seiklus Ameerikamaal

„ ....nad on nagu kajakad,
kes lendavad üle suure vee korraks külla
ning varsti juba jälle tagasi....“

„Kajaka“ salga programm on mõeldud Eesti Kodutütarde, Noorte Kotkaste, Skautide ning Gaidide organisatsioonidele, kus igast organisatsioonist valitakse üks esindaja ning antakse võimalus lennata suvel kolmeks nädalaks Ameerikasse, seal läbida koolitus, osaleda Ameerika väliseestlaste skautide ja gaidide suurlaagris ning tutvuda New Yorgi linna vaatamisväärsustega.
Ka minul õnnestus olla üks väljavalitutest ning 29. juulil seisingi Tallinna lennujaamas ootusärevil veel koos nelja Kajaka – skaut Heleni, gaid Ragne, noorkotka Peetri ning kodutütar Johannaga. See oli üldse teine kord, kui teineteist nägime. Nii saigi nüüdseks unustamatu reis alguse.

Kajakad 2010:

NK Peeter, salgajuht Emu, toetaja Kiki, KT Heli, Skaut Helen, KT Johanna Gaid Ragne.

USAsse jõudsime päris edukalt - lennud väljusid peaaegu viivitusteta ning tollis probleeme ei tekkinud. Ooteruumis pidi meid ootama Priit Parming, projekti juht, Eesti lipuga. Priit üles leitud, hakkasime kohe sõitma Järvemetsa laagriplatsile. Vahepeal tegime mõnusa jäätise peatuse, kuna ilm oli väga kuum. Sõitsime Lakewoodi, New Jersy osariiki.

Järgmisel päeval võõral mandril hakkaski meie esimene programmietapp – koolitus. Viis päeva luges meile eakas skautmaster Elmar „Emu“ Saarniit ning paljud teised väliseestlased referaate noortega tegelemisest, skautlusest ning organisatsioonide ülesehitusest. Tegelikult olid need referaadid päevas vaid mõned tunnid ning nende kõrvalt külastasime kaubanduskeskusi, käisime Atlandi ookeanis ujumas ning tutvusime Lakewoodi väliseestlastega Eesti majas.

Rannapäev!

Käisime Guessi poes.

Võtsime osa ka nende suvistest spordipäevadest: panime kokku „Kajakate“ võistkonna võrkpallis ning veeretasime kuuli keeglis. Siinkohal soovin ära mainida, et sain seal, kaugel-kaugel Ameerikas, tuttavaks ühe noore naisega, kes on elanud Haapsalus ning käinud Wiedemanni Gümnaasiumis.

Ja nii mööduski juba nädal. Esimene osa oli läbi, järgnes teine etapp – laager.

Kajakad laagris.

USA Välis-Eesti skautide ja gaidide suurlaager kandis nime „Terasvanne“. Kajakad jagati kõik erinevatesse all-laagritesse. Mina sattusin hellakeste ehk tüdrukute vanuses 8 – 12 aastat juurde. Laagri ajal saimegi, võrreldes eelnevaga, enam noorema generatsiooniga tuttavaks – sündisid tugevad sõprussidemed! Laager oli vahva: palju tegevust nii all-laagrites kui ka üheskoos. Üks põnevamaid seiklusi oli näiteks kanuumatk ning südamlikud olid õhtused lõkkeõhtud.
Kahjuks ka laager möödus kiiresti. Silmad punased peas, ladusime kohvrid autosse ning jätsime kalliks saanud laagrilistega hüvasti. Algas tollal veel ettekujutamatu kolmas etapp – New Yorgi linn!

New Yorgis elasime äärelinna hotellis. Hästi lihtsalt ja lühidalt võib öelda – kõik oli täpselt nagu filmis - rahvamass, pilvelõhkujad, liiklus, pizzad... Külastasime New Yorgi Eesti maja, Brooklyni silda, ning Central Park´i. Top of the Rock`i otsas silmitsesime uskumatuid suurlinna võlusid. Samuti nägime praamilt Vabadussammast ning jalutasime suurel börsitänaval, The Wall Street`il. Tegime shopingut Chinatown`is ning maailma suurimas kaubanduskeskuses The Mays`is. Muidugi üheks suurimaks elamuseks oli öine Times Square.

Taustal Manhattan.

The Wall Street.

Viimasel õhtul New Yorgis tulid meile külla mõned juhid laagrist.

Nagu hetkega oligi Ameerikamaal veedetud kolm nädalat. Kohvreid pakkides muudkui rääkisime kõigest kogetust, kõik tundus veel nii uskumatu. Kuid reaalsus jõudis kohale siis, kui silmitsesime lennukiaknast rohelist Eestimaa kontuuri.

Siiski ma lohutan ennast sellega, et mulle jäid kaugest maast kaunid ning unustamatud mälestused. Samuti tekkisid uued tugevad sõprussuhted nii reisikaaslastega kui ka Ameerika väliseestlastega. See reis oli just kui imekaunis lõppseiklus minu kümnele kodutütreaastale – täpselt nagi I-le punkti panemine!

Heli

Läänemaa Noortekogu

Läänemaa Kodutütar